Ithimba labahleli kusuka kwesobunxele: uDkt Gerelene Jagganath, uSolwazi Sultan Khan, uDkt Vuyelwa Maweni, uDkt Londeka Ngubane, uMnu Ntsika Mlamla, uDkt Noma Sibisi noSolwazi Shanta Balgobind Singh.Ingqungquthela Yabaneziqu Yase-UKZN Ikhuthaza Ubufundiswa Bemikhakha Ehlukene
Click here for English version
INyuvesi yaKwaZulu-Natali (UKZN) ibihlele ingqungquthela ebizwa nge-Socio-Criminological Perspectives of Crime in Africa, ebinabafundi bemikhakha yezifundo ehlukene.
Lo mcimbi, osanda kwenzelwa ekhempasini yase-Howard College, ubuhlanganise abantu ababambe iqhaza abamqoka, izifundiswa nezifundiswa ezisafufusa.
Lo mcimbi wezinsuku ezimbili ubuyingqophamlando ebalulekile yokuhlanganisa ucwaningo lwemikhakha ehlukene nezingxoxo phakathi kwabafundi abenza iziqu eziphezulu nezifundiswa zaseKolishi Lezesintu, okubalwa imikhakha ye-antropoloji, ikhriminoloji nezifundo zokufokisa nesesoyoloji.
Le ngqungquthela ivulwe ngokusemthethweni yiDini neNhloko yeSikole SeSayensi YezeNhlalo uSolwazi uFederico Settler, owethule inkulumo yokwemukela.
Enkulumweni yakhe, u-Settler ugcizelele ukubaluleka kokuxoxisana kwemikhakha ehlukene nesiko locwaningo olunzulu oludingida izimo zomphakathi wesimanje.
Izinkulumo bezigxile ezihlokweni ezihlukene okubalwa kuzona ukuhlukumeza ngokobulili, amacala endluzula ebantwini, incwadi nendlela yokwenza izinto yokuhlumelelisa isimilo, imibono yenhlalo namacala, indlela yokushushisa nendlela yokuqapha ubugebengu ezinkundleni zobuchwepheshe, ikakhulukazi ekufuzeni abantu nokuvimba ubugebengu.
Izikhulumi zidingide izindaba zenhlalo ezenzeka emhlabeni, zakhombisa ulwazi olunzulu lokuqonda imibhalo yocwaningo efanele nezinhlaka zolwazi lwencwadi, zibe zikwazi ukukhuluma ngemiphumela yocwaningo ebamba iqhaza ngendlela ebonakalayo emikhakheni yazo ehlukene.
Izikhulumi eziqavile bezimele imikhakha ehlukene okubalwa kuzona i-South African Police Service (SAPS), i-Metro Police, uMnyango WezokuPhepha KoMphakathi NokuXhumana, uMnyango WezokuHlumelelisa Isimilo nomkhakha womthetho.
Baxoxe ngezindlela eziletha ulwazi nezivala igebe locwaningo nenqubo nendlela yokwenza. Izinkulumo zabo zikhanyisele abafundi ngezinto eziphathekayo ngomsebenzi wazo, babalula eminye imikhakha engafundelwa, bagcizelela ubumqoka bocwaningo oluncike olwazini.
Ikomiti ebelihlele le ngqungquthela – oSolwazi Shanta Balgobind Singh (umgqugquzeli wengqungquthela), uSolwazi Sultan Khan, uDkt Gerelene Jagganath, uDkt Noma Sibisi, uDkt Vuyelwa Maweni, uDkt Londeka Ngubane noMnu Ntsika Mlamla – linconyiwe ngempumelelo yalo mcimbi.
Abanye abantu okufanele babongwe yiSikole SeSayensi yeZenhlalo iSikole se-Applied Sciences ngokweseka nangeqhaza laso.
Le ngqungquthela ibeke isisekelo sokubambisana kwangomuso emfundweni emikhakheni ehlukene, okugcwalise isibopho seNyuvesi yaKwaZulu-Natali sokuzinikela ocwaningweni oluhambisana nezidingo zomphakathi.
Amagama: yiNdabaOnline
Isithombe: Sithunyelwe



