Ukubamba iqhaza kwi-World Head and Neck Cancer Day.Ukuqhuba Umkhankaso Womdlavuza weKhanda Kanye Nentamo
Click here for English version
Uphiko lwe-Otorhinolaryngology e-UKZN luhlanganyele neSouth African Head and Neck Oncology Society (SAHNOS) kanye nezikhulu zoMnyango Wezempilo ukuze bahlolele umdlavuza wamakhanda nentamo mahhala kumalungu omphakathi abeze esibhedlela i-Victoria Mxenge (ebelaziwa ngokusemthethweni nge-King Edward VIII Hospital) ekukhumbuleni Usuku Lomhlaba Wonke Lomdlavuza Wekhanda Nentamo ngomhla zingama-27 kuNtulikazi - umzamo we-International Federation of Head and neck Oncologic Societies (IFHNOS) futhi oqhutshwa yi-SAHNOS.
Ukuhlolwa okusheshayo nokungenabuhlungu konke kwenziwa ukuze kuthuthukiswe ukuxilongwa kusenesikhathi okungaholela emiphumeleni engcono ngezigameko ezintsha ezingaphezu kwama-550 000 ezitholakala njengamanje emhlabeni jikelele unyaka ngamunye.
I-Otorhinolaryngology ibandakanya ukuhlolwa, ukuhlonzwa, nokulawulwa kwezifo nezimo zezindlebe, ikhala nomphimbo (ENT), kanti i-UKZN - esebenzisana ne-SAHNOS eziqhenyayo - izishaya isifuba ngokuqeqesha ongoti abasezingeni lomhlaba ukuze banikeze lezi zinsizakalo eziyivelakancane ezakhamuzini ezejwayelekile, ikakhulukazi umongo wendawo.
Amalungu omphakathi ngeminyaka ehlukene axwayiswa ngomdlavuza wekhanda nentamo, ohlanganisa lawo avela kukhaleni, ukona, izindebe, umlomo, izindlala zegilo, izindlala zamathe, umphimbo, noma umphimbo (ibhokisi lezwi).
Oyi-ENT Master of Medicine e-UKZN ophinde abe nguMxhumanisi esibhedlela iVictoria Mxenge (VMH), uDkt Sibusiso Gumede, uthe kumphula inhliziyo ukubona iziguli zifika esibhedlela sezinezigaba zomdlavuza okunzima ukuwelapha, zilaliswa esibhedlela.
UGumede uthe ukhathazekile ngezingozi ezihambisana nempilo yanamuhla, lapho abantu bephuza kakhulu utshwala, bebhema ugwayi (okuhlanganisa nogwayi ongenantuthu) kanye nokuziphatha okuyingozi ocansini nabalingani abaningi. Uthe ukuya ocansini ngomlomo nophathina abaningi kwandisa amathuba okuba sengozini yokuthola igciwane elidala umdlavuza, i-human papillomavirus (HPV), kanti abantu abasebenzisa kokubili ugwayi notshwala basengcupheni enkulu yokuthola lo mdlavuza kunabantu abasebenzisa ugwayi noma utshwala bodwa.
UGumede uthe ezinye izingozi ezihambisana nomdlavuza kubalwa ukuchayeka elangeni nasemisebeni, wathi nakuba umphakathi wandisa ulwazi olufana nomdlavuza webele nowesibeletho, awukho sengozini yokubhebhetheka komdlavuza wekhanda nowentamo.
Owayengumfundi wase-UKZN kanye nongoti we-ENT esibhedlela Inkosi Albert Luthuli Central (IALCH), uDkt Sibahle Sithole, uthe i-SAHNOS inikeze ithuba elibalulekile lokuxhumana nezakhamuzi eziningi ezivamile ukuze zazise futhi zizifundise ngokubaluleka kokuhlolwa nokungenelela kusenesikhathi.
Njengoba eke wasebenza esibhedlela sasemakhaya eMpumalanga, wayechayeke ezigulini ezimbalwa ezazingezwa kahle noma ezazingasezwa kahle njengokuhogela, okwenza impilo yazo yonke ibe sengozini. Okunye okukhathazayo okuveziwe ukuthi abasebenzi bezempilo abajwayelekile bangase bangabi nalo ikhono elikhethekile lokuhlonza ukuqala komdlavuza.
‘I-Plastic surgery iyilungu elibalulekile lethimba lekhanda nentamo,’ kusho i-IALCH Plastic Surgery Medical Officer, uDkt Murray Paulsen, owachaza ukuthi lo msebenzi uxhumeke ekwakhiweni kabusha kwamathumba ekhanda nentamo. Ithimba lakhe likujabulele ukubamba iqhaza ekuhlolweni lapho lithole khona iziguli ezinhlanu ezinezilonda ezisolisayo ezidinga uphenyo olwengeziwe.
UGumede uthe ukwelapha umdlavuza wekhanda nowentamo kuvame ukudinga ithimba lezinhlaka ezahlukene okuhlanganisa odokotela bamazinyo, odokotela abahlinzayo, i-maxillofacial, i-plastic surgery, nodokotela bomdlavuza.
Umbhalo: Lunga Memela
Izithombe: Zithunyelwe



